Rootsi valliks ehk kantsiks nimetatakse Põhjasõja (1700-1721) ajal venelastepoolt rootlaste tõkestamiseks rajatud muldkindlusliini.
Poolkaare kujuline kaitseliin algas mere äärest, ületas Sinimäed ning ulutus idapoolse otsaga tollal Auvere kandis olnud järvederikka sooni.
XVII sajasndil kuulus Eesti Rootsi suuriki, kes valitses praktiliselt kogu Läänemerd Vene tsaar Peeter I ihaldas enda valdustesse saada Ingerimaad ja osa Karjalast. 1700 aastal kuulutaski Venemaa Rootsile ametlikult sõja. Pealöök suunati Narva kindlusele, kuid Vene sõdalased kaotasid Rootsi vägedele.
1703 aasta suvel suundusid vene väed taas Eestimaale. 1704 aasta juunis piirati Narva linnus. Ehkki rotslased võitlesid sel ajal Eestimaast kaugel, rajati Rootsi valiväe ootamatu ilmumise vältimeseks ja Karl XII peatungi karhesest Vaivarasse ulatuslik eelkindlustusliin. Sinimägede kindlustamise liini ehitusega käis tutvumas kradmajor Menšikov saatel Peeter I teilega rahule jäänud. Siinsamaas andis ta käsu, et kindralfeldmarsal Šeremetjev saadeks kindlustöödele lisaks omandetagunipolnud