Kirikutüli/ Church conflict Multi-Cache

[ENG] In 1923 raged a fierce controversy in church Tudulinna. It was broken by the eloquent pastor Voldemar Kuljus, whose modern sermons on many areas of life were not necessarily held by the Scriptures.

In 1929 the parish was divided into a conservative branch and the followers of Pastor Kuljus. Dispute arose over the use of the church, which was worn until the Estonian State Court. Finally, the place got two Lutheran churches, which is quite unique in Estonia.
The older church from the 18th century, is today only a ruin. It was built in 1766 and 1863 expanded. The cache is hidden near the older church.

(http://memim.com/tudulinna.html)

[EST] Kuigi Tudulinna vanast kirikust pole järel muud kui vare, on see alalhoidmist väärt. Mitte üksnes muinsuskaitseobjektina: vahetu naabruse tõttu annab vana kirik teistmoodi väärtuse ka uuele kirikule ja kogu Linnamäele.
Umbes 1700. aastal ehitati Linnamäe veerele väike kabel, aastal 1766 kerkis selle asemele puust kirik. Sadakond aastat hiljem, kui kirikut põhjalikult remonditi, ehitati juurde torn ja tornikamber. Kaks aastat hiljem liideti Tudulinna kogudus Iisaku omaga.
Aastal 1923 asus Iisaku ja Tudulinna koguduse õpetajaks Voldemar Kuljus, kellest sai alguse koguduse kahte leeri löönud usutüli. Pastor Kuljus olnud laia huviringi ja haruldase kõneanniga inimene, kelle jutlused ei piirdunud pühakirjaga, vaid kes ehitas tihtipeale kogu jutluse üles praktilise elu nähtustele. "Ta pidas niisuguseid ilmalikke kõnesid," mäletab Arnold Halling, "küla väljend oli, et räägib kantslist tütarlaste siidisukkadest – no kas see on siis miski kirikuõpetaja! Ega vanema generatsiooni inimesed teda sallinud."
Kuljuse pooldajate ja vastaste vahel tekkinud kirikutüli viis 1927. aastal koguduse lõhenemisele. Uus, Kuljusest eemale tõmbunud kogudus arvati Tartu praostkonda ja jäi Torma koguduse õpetaja hooldada. Mitmel moel püüti kirikut enda käsutusse saada, asi ulatunud isegi riigikohtuni. Tollest ajast tänapäeva jõudnud külajutud kirjeldavad, kuidas uus kogudus õues kiriku seina ääres jumalateenistusi pidas. Ja kuidas mõned külamehed käinud ajal, mil vana kogudus kirikus jumala kiituseks laulis, ukse taga lorilaule laulmas.
Jonn ehitas teise kiriku. Iisaku koguduse õigust Tudulinna kirikule ja selle varale seadsid kahtluse alla nii piiskop kui konsistoorium, korduvalt nõuti kiriku üleandmist uuele kogudusele. Kemplemise lõpetas alles riigimetsade talituse direktori otsus, millega kirikualune maatükk Iisaku koguduse omandiks tunnistati. Seepeale võttis uus kogudus nõuks endale uus kirik ehitada. Mis aastatel 1938-1939 ka teoks sai. "Oskar Toomara – tema oli Tallinna laevaühisuse direktor ja kaugsõidukapten, siit Tudulinnast võrsunud mees – saatis tsemendivagunid Avinurme jaama, kust talumehed selle siia tõid," meenutab Arnold Halling. "Karjamaadelt veeti kiriku jaoks kive kokku ja... " Uus kirik leidis endale koha vana kiriku kõrvale. Otsekui koguduste vahel valitsevat vaenu rõhutades ehitati torn talle teise otsa. Nii nad seisidki Linnamäe nõlval, seljad vastamisi, tumma tunnistajana Tudulinna rahva jonnakusest. Vanad mehed on pajatanud, et nüüd te, riivatud, ei näe seda kah, kui me kirikusse läheme.
See on ainus kirik Eestis, mille torn on hoone idapoolses otsas ja altar läänepoolses otsas. Kirikuseaduse alusel on kiriku torn ja sissepääs alati läänes, altar aga idas.
Vana kirik suleti 1947. aastal, neli aastat hiljem võõrandati see kolhoosile ja muudeti aidaks. 1960ndatel lammutati torni ülaosa, seintesse lõigati väravad, aknad suleti, pandi peale eterniitkatus ja hoonesse paigaldati jahuveski seadmed. 1980ndate lõpust jäi kirik lõplikult kasutuseta.