Vanast Rummu karjäärist on saanud nüüdseks populaarne järv. Järv on tuntud nii oma kristallselge puhta vee (mille tõttu järv on saanud endale hüüdnime „helesinine laguun“) kui ka huvitava ajaloo poolest. Kalamehed armastavad seal aega viita nii suvel kaldal või paadis kui ka talvel jääaugu ääres kalastades. Kalaliikidest on seal levinumad ahven ja haug, kuid leida võib ka linaskit, särge ja kokre. Lisaks kalapüügile on järv puhta vee ja hea sügavuse tõttu ideaalseks suplus- ujumis-ja snorgeldamis- ja sukeldumiskohaks. Ka kanuu- ja paadisõitude jaoks sobib järv hästi. Talvel saab järvejääl püüda kala jääaugust, tegeleda talisuplusega, uisutada.
Järve lõunakaldale on rajatud Paekalda Puhkekeskus, kus pakutakse hulgaliselt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks, majutust, toitlustust, sukeldumist, seminariruume, firmadele suve- ja talvepäevade korraldamist nung sünnipäevade, kokkutulekute ja muude koosviibimiste korraldamist.
Viimastel aastatel on traditsiooniks saanud korraldada põhjakaldal Rummu järve perepäev, kus oma osa on ka jääpealse kalapüügi võistlusel.
Karjäär oli kunagi ikka ka täies ulatuses kuiv. Sealt kaevandati nõukogude ajal paekivi killustiku jaoks (töötavaid vange valvasid veel 50-datel vintpüssidega relvastatud “usaldusvangid”. Veel enne seda, esimese Eesti Vabriigi ajal murti seal paasi käsitsi ja paekamakatest lihviti kohapeal trepiastmeid jm. Karjääri uputamine algas sisuliselt Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Killustiku toodangule ei olnud enam sellises mahus nõudlust. Seoses seaduste muutumisega katkes vangide töö ja ka kogu töökorraldus paekarjääris. Endiselt jätkus aga karjääri lõunaküljel asunud pumbajaama töö (kaevandusalasse nõrguvat põhja- ja pinnasvett pumbati kilomeetrite pikkusesse kraavi, mis viis vee Rummu asula keskel olnud suurde tiiki ja vett kasutati põldude niisutamiseks. Pumpamise intensiivsust hoiti vaid tasemel, et ei upuks välisvalve vahtkonda viiv tee ja vangla alal olnud hooned töötsoonis. Selle tõttu uppus esimesena karjääri lääneosa, sealt ei jõutud isegi ära toimetada suurt kaevandusekskavaatorit, plekkangaari (ühel talvel, kui jää kattis karjääri, siis lõigati angaar jääpiirist maha ja viidi vanarauda) ja üht traktorit, mille katus veel kaua pakkus kajakatele jalapuhkamisvõimalust. Kui Murru Vanglal valmis uus idapiire (uus ja kõrge aed), siis kadus vajadus hoida kuivana vana välisvalve vahtkonna teed ja pumbajaama tegevus peatati. Algas kiire veetõus, mis mattis peagi enda alla enamuse endise kutsekooli ja tööstuse territooriumist, mis jäi vastvalminud idapiirdest väljapoole. Täna on see vanglale kuulunud kutsekool justkui veealune muuseum, mida saavad külastada vaid sukeldujad.
Rummu karjäärijärve kõrval on piirkonna üheks huvipakkuvamaks vaatamisvääruseks ka järve kaldast mõnekümne meetri kaugusel asuv suur tuhamägi. Mägi on sinna tekkinud kohaliku paekivi (mille nimeks rahvakeeli on „Vasalemma marmor“) kaevandamise tulemusena. Mägi on ca 70 m kõrge ning koosneb peamiselt paekivijääkidest. Mäetipp on aetud kerge taimestikuga. Kel viitsimist tuhamäe tippu ronida, neile avaneb sealt kaunis vaade- terve karjäärijärv ja seda ümbritsev loodus ning okastraataedade ja valvetornidega vanglaterritoorium kogu suuruses. Selge ilmaga paistab mäetipust ka mererannik ja Paldiski linn.