Liiklusmärk on liikluse korraldamiseks teedele paigaldatav piltmärk. Liiklusmärk pannakse üles selleks, et anda kellelegi mingit informatsiooni: mida tohib ja mida ei tohi, kuhu saab ja kustkaudu. Aga liiklusmärke saab ka hoopis mitmekesisemalt kasutada. Liiklusmärkidega saab tutvustada kodukohta – näiteks nii, et paned märgile magnetiga jublaka külge ja ongi vaatamisväärsus valmis. Või kui särasilm teatab vastuvõtueksamil, et temast saab semiootik ja et semiootika on teadus märgisüsteemidest, tõmbab Hasso Krull silmad vidukile ja tahab teada, kas semiootika liiklusmärkidega ka tegeleb. Ja särasilm ongi hädas. Aga Scollon ja Scollon (2003) nimetasidki selliste märkidega tegeleva teadusharu geosemiootikaks. Märk hakkab tööle siis, kui märgi vaataja märgis sisalduvast informatsioonist aru saab.
Seeria esimene filmitops, milles pliiatsit ei ole, asub pildil kujutatud liiklusmärgist vähem kui 20 m kaugusel, lihtsas loogilises kohas. Selja tagant on ehk mugavam läheneda.
ENG: Traffic signs are meant for informing a traveller. They should tell one what is allowed and what is not, where to go and by which way, etc. But traffic signs might have many other functions as well. For instance, you one can use them to show sites - attach a magnetic gadget to it and it becomes a site by itself. Or sometimes someone shows up at the admission exams and tells that semiotics is a science that studies sign systems and he wants to become a semiotician - ask that person whether semiotics also deal with traffic signs, and the guy is in trouble. Scollon and Scollon (2003) even coined a term geosemiotics to denote a branch that deals with traffic and similar signs. A signs works only if the reader understands the information that is depicted on the sign. The first film container is set up in a simple and logical hide in less than 20 m from the traffic sign shown on the picture. BRING YOUR OWN PENCIL!